Naise rinnus pitsitab, tema süda hakkab kiiremini taguma. Köögis valitseb kaos. Ta astub millegi kõva peale ja vaatab maha. Mängudinosaurused on kõikjal laiali. Kuid ta poega pole kusagil – tema pisipoeg on läinud.
Politsei saabub. Ta ei suuda oma abikaasat vaadata. Selle asemel silmitseb ta ristuvaid jooni oma värisevates peopesades.
Siis piiksatab tema telefon, et teada anda häälsõnumist.
«Kuula seda kõlarist,» ütleb inspektor.
Naise hääl lõhub vaikuse.
«Ma eeldan, et see on Andrea Gately, kes on Maailma Kadunud Laste veebisaidil kontaktisikuks märgitud. Helistan, andmaks sulle teada, et edastasin su andmed politseile. Miks sa kasutad kadunud laste veebisaidil minu poja pilti? Miks sa seda kasutad ja kust sa selle said?»
