Siidrit joodi juba Vanas-Roomas. Oma vallutusretkedel jõudsid roomlased ühel hetkel külmematele aladele, kus viinamarjad enam hästi ei kasvanud – Normandiasse ja Inglismaale –, ning hakkasid seal viinapuuaedade asemel hoopis õunaaedasid rajama.
Eestis on koduaedades kasvavad õunapuud alles üsna hiline nähtus. Alles 19. sajandi teisel poolel hakkas õunakasvatus rohkem levima ja 20. sajandi esimestel kümnenditel, seoses talude päriseksostmisega, hakkasid õunad eestlaste seas populaarsust koguma. Siis hakkas tasakesi levima ka õunaveini ja siidri tegemine.
Käsiraamat «Kodused siidrid ja vahuveinid» kirjeldab tänapäevast kodust siidri- ja vahuveinitegu algusest lõpuni, alates tooraine ettevalmistamisest ja lõpetades pudelitesse villimisega. Lisaks retseptid, hüdromeetri näitude tabel, nõuandeid serveerimiseks ja toitudega sobitamiseks.
Tiina Kuuler hakkas kodus veini tegema 2005. aastal. Lisatarkust veinidest ammutas ta kolmel aastal Eesti Sommeljeede Erakoolis, mille sommeljee erialal lõpetas. Igapäevast praktikat teeb Kuuler talle kuuluvas Veinivillas, mis müüb koduveini ja siidri tegemiseks vajalikke tarvikuid. Kuuler korraldab veinitegemise kursusi ja koos Maalehega ka juba mitmendat aastat koduveini konkurssi.
