Õlletegu ja sellega seotud traditsioonid on mind saatnud juba varajasest lapsepõlvest peale. Hilisemas elus olen palju reisinud, käinud läbi pea kõik Euroopa riigid, ning tajunud, kuidas ühe õllekannu taga võib istuda tunde, aga ka minuteid…

Õllepruulimine on loovtegevus – katsetamine, avastamine ja vahel ka ebaõnnestumine. Korralik õllemeister annab oma oskused ja retseptid järeltulijatele edasi alles surivoodil, nagu seda tegid minu vanavanemad. Need oskused leiategi siit raamatust ridade vahele põimituna.

Õlu ei ole ainult alkohol, vaid ka toiduaine ja ravimjook. On meeldiv tõdeda, et üha enam leidub meie poelettidel alkoholivaba õlut. Mäletan, kui rannarootslasest vanaisa Ernst mulle kord ütles: «Joo, palju jood, aga ära meile häbi tee!»

Joogem siis terviseks ja mitte hukatuseks!