Veiko Belialsi nimi ei vaja tutvustamist – ulmet on ta avaldanud muljetavaldavad 20 aastat. Selle teadusliku fantastika jutukogumiku lood on väga eripalgelised, Belials mängib vormi ja sisuga – kõrvuti Ray Bradbury stiilis hõllandustega on nii küber- kui tuumapunki; viimast saab lugeda vaid muigega suunurgas. On suurepäraselt teostatud kummardusi suurtele meistritele ja tuttavate narratiivide omanäolist läbikirjutust.
Belials on arvatavasti Eestis kõige rohkem teiste ulmeautoritega koos kirjutanud ja nii on ka selles raamatus J. J. Metsavanaga kahasse kirjutatud kosmoseseiklused, kus tabatud külma sõja aegset nõukogudepoolset meeleolu.
