Töövaidluste hulk on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga suurenenud enam kui kaks korda.
Rohkem kui kunagi varem peavad tööandjad tundma tööõiguses kehtivaid reegleid, et nad ei satuks tähelepanuta jäänud seadusepügala, vale tegutsemisviisi või kahetsusväärse eksimuse tõttu töövaidluse aeganõudvale ja kulukale teele. Majanduslangus ei ole mitte ainult vähendanud ettevõtete käivet ega kokku kuivatanud kasumimarginaale, vaid muutnud pingelisemaks ka olukorra igapäevases töösuhtluses.
Heli Raidve Tööõigusabi juristid kogusid raamatusse teemad, mis tööandjatele kõige sagedamini peavalu valmistavad. Nad käsitlevad põhjalikult enim töövaidlusi põhjustanud probleeme. Olulisemate kohtulahendite kaudu tuuakse välja parimad lahendused.
Uurisin tööõigusbüroo juhatajalt ja juristilt Heli Raidvelt, millised olukorrad tekitavad kõige rohkem töövaidlusi ja kuidas majanduslanguse tingimustes töösuhtluses edukalt hakkama saada?
Esimese ja suurima vaidluste põhjustajana nimetab Heli Raidve saamata jäänud raha: palgad, lisatasud ja valesti arvestatud puhkusetasud. «Töölepingusse programmeeritakse töövaidlus,» ütleb ta ja selgitab, «lepingut vaadatakse kui lünktesti, mille tühjad kohad vajavad täitmist. Tekib palgavaidlus, kuna valiti tööajaarvestus, mis ei sobi sellesse konkreetsesse töösuhtesse, vaieldakse saamata jäänud raha üle, sest eksitud on väljamakstavate tasude arvestamisel.»
Rohkelt töövaidlusi on tekitanud ka tööandjate läbimõtlematult kehtestatud konkurentsikeelu nõue. Kas alati ja igas olukorras on üldse mõistlik seda rakendada, peaksid tööandjad endalt küsima, ja mis kõige olulisem, kas kehtestatava piirangu ja makstava hüvitise tasakaal on paigas?
Heli Raidve sõnul sõltuvad nii makstav summa kui ka piirangu aeg konkreetsest juhtumist ja ükski seadus täpseid numbreid paika ei pane. Küll aga võib kaheksa riigikohtu lahendi põhjal öelda, et summast ja piirangu kestusest olulisem on töötatud aja, kehtestatud keelu ja makstava hüvitise proportsioon.
Et mitte sattuda nende hulka, kes käivad töövaidluse konarlikul rajal, soovitab Heli Raidve esmalt üle vaadata palgaarvestuse. «Töölepingus näidatud põhipalk tuleks hoida mõistlikul tasemel, sest põhipalk tuleb välja maksta. Lisatasusid arvestage käibe või muu tulemuse pealt,» lisab ta juurde.
Samuti peaks kindlaks tegema, kas töösuhteid reguleeriv dokumentatsioon vastab kehtivatele nõuetele, ettevõtte vajadustele ja igale töösuhtele eraldi.
«Rakendage ranget kokkuhoiupoliitikat ja te jääte raskel ajal püsti,» ütleb ta lõpetuseks.