Carl Robert Jakobson (1841–1882) oli 1870.–80. aastate eesti rahvusliku liikumise liidritest kõige mitmekülgsema tegevusväljaga. See ulatus luule tõlkimisest, esseistikast ja ajalehe väljaandmisest aktiivse seltsiliikumise ja majandustegevuseni, kuni praktilise põllumajanduseni välja. Muidugi kuulus ta ka tollaste juhtivate organisatsioonide – Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee – juhtide hulka. Olles loomult alalhoidlik, pälvis ta tunnustuse ja poolehoiu siiski oma jõulise sõnakasutusega, mis tema kirjatööde kogumikust otsekohe silma paistab. Hando Runnel on 190. mõtteloo sarja raamatusse valinud Jakobsoni publitsistikat kõrvuti kirjadega Lydia Koidulale, Johann Kölerile ning Jaan Adamsonile. Järelsõnas “Carl Robert Jakobson – vastuoluline rahvajuht” tutvustab autori elu ja loomingut Tõnis Lukas.