Kohviku lood

Mõned kuud enne Viljandi Lossi tänava kohviku 90. sünnipäeva 15.11.2026 tabasin end mõttelt sellega seoses midagi kirjutada. Sellest, kuidas sündis Kateeder või ka Kohviku Akadeemia ja mida seal räägiti ning mis juhtus. Minu kõige aktiivsem kohvikuskäimine langes eelkõige aastatesse 1972–1978, mil töötasin Carl Robert Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkoolis õpetajana. Jakobsoni kool oli aastail 1956 –1976 Viljandis ainuke gümnaasium (seal olid vaid 9.–11. klassid), kus töötas palju värvikaid õpetajaid. Ka minu kolleegid külastasid sageli Viljandi vana kohvikut, sest see jäi koju minnes tee peale. Otsustasin kirjutada mitte ainult sellest, millest rääkisime tol ajal kohvikus, vaid veidi ka sellest, mis nendega vahel tõsist ja naljakat juhtus ja millised nad inimestena olid. Paljusid neist pole enam meie seas, kuid lood ja nn linnalegendid liiguvad neist endiselt. Aidaku see väike raamat kõike seda meenutada. Prooviks avaldasin osa meeldetulnud lugudest Facebookis ja sain hea tagasiside ning lisaks veel paljude lugejate omapoolseid kommentaare meenutuskildudena. Eriti väärtuslikud on kohviku tolleaegsete ettekandjate lisandused. Lugudele värvi andmiseks otsustasingi lisada enda kirjapandud lugudele ka valitud kommentaarid. Oli ju Viljandi kohvik mõneski mõttes sarnane Tartu Werneriga, kus nagu Tartuski käisid koos kirjanikud, kunstnikud, õpetajad, insenerid, arstid, arhitektid, advokaadid, ajakirjanikud ja paljud teised. Mitmed neist istusid tihti ühes lauas, mille ümber oli vahel kümmekond tooli ja mida „pidas“ Vana Kadak, kes tuli juba varahommikul kohvikusse ja lahkus vahel hilisõhtul. Head lugemist ja kaugete aegade meenutamist.