Raamat on järg vilistlase Peeter Raidla 2009. aastal ilmunud teosele Koidula kooli lugu I. 1733–1980. Kui esimene raamat keskendus Koidula koolile Nikolai tänavas, siis teine, samuti vilistlase Piret Tali kirjutatud, raamat kooli tegevusele Metsa tänavas alates 1979. aastast, kui Koidula kool sinna kolis ning Raeküla kooliga liideti.

Raamatus saavad sõna nii kooli juhtkond Rein Eglon (direktor 1980–2011), õppealajuhatajad Helve Meerits, Maili Erastus, Maia Erm, Malle Šalda, huvijuhid Jüri Vlassov II, Aira Peterson (kes on ka üks raamatu toimetajaid) kui kümned õpilased. Kasutatud on nii intervjuusid, kogutud mälestusi kui kooli ajaloo teemalisi õpilasuurimusi.

Jälgitakse kooli traditsioonide taasloomist uues majas ning nende taastamist peale taasiseseivumise järgset vaikelu. Kuidas elasid uued ajad üle kooliraadio, teaduskonverents, väitlus, kooliteater, kooli leht, orkester, lauluvõists, rahvatants?

Milline on õpilasorganisatsioonide ajalugu (sealhulgas komsomol ja pioneeriorganisatsioon)? Eriklasside lugu alates sõjalise ja vene keele eriklassidest? Kuidas säilitati reaalharu? Sarnaselt eelmise raamatuga saavad sõna ka praegused koolijuhid Indrek Kaldo ja Ille Rohtlaan.

Lisas on kõigi sel ajal lõpetanud lendude nimekirjad, medaliga lõpetanud, noored teadurid, õpetajate nimekirjad. «Hetk Enne Järjekordset Muuutmist on see, mil tuleks aeg peatada ja see jäädvustada, et tulevastel põlvedel oleks võimalik leida sarnaseid jooni, juuri traditsioonidele, võimalusi samastuda. Põhiline, et oleks tahtmist ja võimalust neid otsida, et püsiks teadmine, et need on olemas. Ajalugu saab alati edasi uurida,» kirjutab Piret Tali eessõnas. «Nüüd alustame Koidula kooli lugu III kirjutamist,» ütleb Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo riigigümnaasiumi ajajärku sisse juhatades.