Jüri Remmelgas oli Eesti Leegioni sõjakirjasaatja Teises maailmasõjas. Eelnenud 14 aastat ajakirjanikuna ja aasta vabatahtlikuna Idarindel olid parimad eeldused selleks tööks. Ta kirjeldab elu Berliinis sõjakirjasaatjate keskuses, sealset preisi korda ja tsensuuri, kuid ka oma ameti eeliseid, nt ligipääs salastatud teabele.
Kujutlus Eesti Leegionist kui tulevaste Eesti rahvusväeosade tuumikust annab mõtte eestlaste vastupidamisele tolles SS-i pesas. Ka leegioni õppekeskust Debicas ja leegionäride esimesi ränki lahinguid kirjeldab autor põhjalikult. Tema sõltumatu ja omas ajas väga objektiivne mõtteviis on eriti sümpaatne.