Nikolai Pogodin on üks viljakamaid nõukogude dramaturge. Erilisel kohal asub Pogodini loomingus triloogia Leninist - «Inimene relvaga» (1937), «Kremli kellad» (1941) ja «Kolmas, pateetiline» (1958). Dramaturg kirjutas seda üle kahekümne aasta.
Lenini kuju käsitlemisele näidendis «Inimene relvaga» eelnes põhjalik ettevalmistustöö. Kuna Lenini elu tervikuna kujutamine käinuks autorile üle jõu, otsustas ta valida väikese episoodi Lenini elust. Tal õnnestus valida niivõrd iseloomulik episood - lihtsa talumehe, rindesoldati kujunemine revolutsioonivõitlejaks Lenini suurte ideede mõjul -, et «Inimene relvaga» läks kohe nõukogude kirjandusklassika varasalve.
Triloogia teine osa - «Kremli kellad» on näidend sellest, kuidas vana vene haritlaskonna kaks sugupõlve korraga sotsialistlikust ülesehitustööst innustusid. Jälle on Leninil otsustav mõju kõikide tegelaste elukäigule.
«Kolmas, pateetiline» räägib Lenini surmast ja surematusest - inimestest, kes jäid tema tööd jätkama, parteist, kes jäi kindlaks ka kõige raskemates katsumustes.