Nagu tohutu roheline ämblik hakkas trolli maharaiutud käsi oma sõrmedel jooksma. Ta rüseles mööda künklikku põrandat, haakis end nimetissõrme küünega koore külge, ronis üles puurondile ja teiselt poolt jälle alla, kuni leidis läbilõigatud randme ning kasvas kiiresti selle külge. Trolli lõhkine pea hakkas pulbitsema ja kasvas kokku. Elukas komberdas tagasi jalgadele ja irvitas nende poole. Kustuv tõrvik heitis ta kihvadele punakat valgust.
Ta liikus raskelt Holgeri poole. Taanlane tundis hetkelist soovi pimesi putku pista. Kuid polnud kuhugi minna. Ta sülitas maha ja tõstis mõõga. Kui troll tema järele haaras, lõi ta kogu jõuga, mis tal oli.
Üha uuesti ja uuesti läks tera läbi tammeoksa sarnase käe. Raud helises pimeduses. Jääroheline veri purskus, muutudes mustaks, kummaline liha suitses. Mõõk paistis helendavat. Käsi lendas õla küljest maha. See veeres lehehunnikusse, jäi mütsatades seisma ja hakkas trolli poole tagasi tulema.
Carahue raius paremalt. Ta kõver mõõk lõikas trolli ribide küljest tüki lahti. Õliselt ja lutsiva häälitsusega roomas see kamakas oma peremehe poole.