Ainus, mis idüllilise uusarenduse tupiktänava rahu häirib, on üksi elanud naabrimehe laip keset tänavat ja kolm tilka verd ukse ees. Viis ridaelamuboksi, viis peret, viis erinevat elu. Kellel võis olla põhjust Raido Freimani tapmiseks?

Gabriel Vanema ja Agnes Maramaa laual on järjekordne ebatavaline tapmisjuhtum. Kuid nagu ikka on elul omad plaanid ning töö kõrvalt tuleb uurijapaaril silmitsi seista ka eraeluliste küsimustega, millel on aastatepikkused minevikuvarjud.

Birk Rohelend (1981) on mitmete auhinnatud romaanide ning telesarjade autor, nende hulgas rahvusvaheline menuk „Kes tappis Otto Mülleri?“ ning kodumaine hitt - sari „Padjaklubi“.

„Käesolevat teost inspireeris mind kirjutama tõdemus, et tänapäeval ei elata enam ühesugust elu. Võime rääkida traditsioonilisest peremudelist, aga selle kõrval on väga palju teistsuguseid mudeleid, mis on täpselt sama elujõulised. See, kuidas inimesed elavad, lähtub täna palju rohkem neist endist kui ühiskonnast. Elufilosoofiad ja -stiilid on väga erinevad, sageli põrkuvad. Krimikirjaniku jaoks on see suurepärane, rikkalik materjal, mis loob pinnase konfliktiks, mis on iga mõrvamüsteeriumi südames.“

Väga huvitav, hästi kirjutatud ja tugevate meeleoludega raamat, lugesin rõõmuga. Kvaliteet ja põnevus käsikäes. Birk Rohelend kuulub Eesti krimikirjanduse paremikku.
– Mart Juur, humorist ja ajakirjanik

Mis peegeldub vastu Birk Rohelennu romaani kolmelt veretilgalt? Esiteks muidugi kuritegu, veretöö, mis toob juba kolmandat korda lugejate ette uurijad Agnes Maramaa ja Gabriel Vanema. Teiselt veretilgalt on näha tänase Eesti värvipinev elu, suhete ja tunnete virvarr, üks korralik puntra- või õieti tantratants. Kolmas veretilk pärineb otse südameverest ja seab armastuse kõrgemale igasugusest tõest – või annab õieti mõista, et armastus ongi ühtaegu tõsiseim ja rõõmsaim tõde.
– Jan Kaus, kirjanik

Birkil on suurepärane oskus lugusid jutustada ning elulisi karaktereid luua. „Kolm tilka verd“ on sünge, põnev ja täiesti ettearvamatu lugu tavalistest inimestest, kes võiks vabalt olla ka meie enda naabrid. Hõrk maiuspala kõigile krimisõpradele ning igati väärikas järg uurijate Agnese ja Gabrieli lugudele.
– Ketlin Priilinn, kirjanik