Jevgeni Jevtušenko (s. 1933) nimi kinnistus kaasaegsesse vene luulesse 60-ndate aastate algul ja saavutas kohe ka ülemaailmse vastukaja.
Sügav lüürilisus ja kompromissitu kodanikujulgus olid poeedi ande nendeks tahkudeks, mis otsekohe köitsid sadade tuhandete lugejate ja kuulajate tähelepanu.
Jevgeni Jevtušenko panus nõukogude vene luulesse on mahukas ja kaalukas, tema raugematu eluhuvi ja loomisind on aga ikka ja jälle murdnud žanride ning kunstivaldkondadegi piire, et väljenduda publitsistikas, ilukirjanduslikus proosas, kunstilises fotos, filmis. Kuid kõikjal, isegi tema näitleja- ja režissööritöös jääb domineerima tugev poeetiline alge, mida ehedal kujul püüab pakkuda ka siinne tõlkevalimik.