«Kolme nimega mehed» on looduslähedane ja isiklik lugu armastusest selle paljudes vormides.

Autentseid kirju, filosoofilisi mõtteid, huumorit ja eneseirooniat sisaldav lugu hõlmab nelja põlvkonda. Esialgu jälgime Saagat, väikest tüdrukut, kes 1970. aastate keskel veedab suurema osa oma ajast Põhja-Rootsi mäepealses metsas – samas metsas, kus tema isa, vanaisa ja vanavanaisa enne teda. Tänu alles hoitud kirjadele õpime tundma Saaga vanaisa ja vanaema ning saame neid jälgida rõõmude ja raskuste kaudu, mis kuulusid 1930. ja 1940. aastatesse, kui maailma ümberringi laastasid haigused ja sõjad: mõned tõsi küll kaugelt eemal, teised seevastu väga lähedal.

Raamat viib lugeja Põhja-Rootsi, kus on sündinud ja oma lapsepõlve veetnud Eestis elav rootslannast autor.