20. sajandi ajaloole on jätnud pitseri kaks totalitaarset režiimi: natsism ja kommunism. Kui esimene on pälvinud juba aastakümneid ajaloolaste suurt tähelepanu, siis kommunismi kuritegusid on hakatud intensiivsemalt uurima alles viimastel aastatel. Prantsuse ajaloolaste (kõik endised kommunistid) kirjutatud «Kommunismi must raamat» on esimene panoraamne ülevaade kommunistlike režiimide ajaloost kogu maailmas ning nende arvukatest ohvritest.
Lõviosa raamatust võtavad enda alla detailsed ülevaated kommunismi kuritegudest NSV Liidus ja Hiinas, neile lisanduvad peatükid kommunistlikest režiimidest teistes Aasia maades, Kolmandas maailma riikides, Ladina-Ameerikas, Kesk- ja Ida-Euroopas jm. «Kommunismi musta raamatu» eestikeelne väljaanne sisaldab ühtlasi lisapeatükki kommunismi kuritegudest Saksa DV-s, mille autoriteks on kaks mainekat saksa ajaloolast ning Mart Laari kirjutatud ülevaadet kommunismi kuritegudest Eestis.
1997. aastal ilmunud «Kommunismi must raamat» («Le livre noir du communisme») teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgse kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust -- üle 100 miljoni hukkunu. Neist ligemale 65 miljonit jättis oma elu Mao-aegses Hiinas ning ligemale 20 miljonit leninlikus ja stalinlikus NSV Liidus. Suhtelisuse skaalal osutub aga kõige julmemaks Pol Pothi-aegne Kampuchea, kus kolme ja poole aastaga hukati pea neljandik riigi elanikest (2 miljonit inimest).
«Kommunismi must raamat» põhjustas ilmudes suure üle-euroopaliku vaidluse ning elavdas oluliselt kommunismi kuritegude uurimist kogu maailmas. Tänaseks on «Kommunismi must raamat» tõlgitud või tõlkimisel paljudesse maailma keeltesse ning pälvinud laialdast tunnustust asendamatu kommunismi ajaloo käsiraamatuna.
Raamatus on palju unikaalseid fotosid arhiividest, kaarte ja skeeme, nimede register ja Mart Laari ülevaade kommunismi kuritegudest Eestis