1. detsembri 1924. aasta Nõukogude Venemaalt juhitud kommunistlik riigipöördekatse Eestis oli äratuseks. Riigipöörajad suruti maha loetud tundidega, kuid mõrvati üheksa tsiviilisikut, 11 kaitseväelast, viis politseiametnikku ja üks piirivalvur.

Pärast riigipöördekatset suutis ühiskond teha õiged järeldused – vähemalt mõneks ajaks. Kui veel 1918. aastal leidus I maailmasõja väsimuses riigi ja rahva väga hapra võimu teostajate seas meeleolusid, mille järgi polnud Eestile sõjaväge vaja ning arvati, et piisab vaid korrakaitsejõududest, siis nüüd mõisteti, et ka sõjaväest ja politseist on vähe.

Kaitseliit pandi uuesti toimima ja Kaitsepolitsei reorganiseeriti efektiivseks organisatsiooniks. Seoses 100 aasta möödumisega riigipöördekatsest koostas Eesti sõjamuuseum sel puhul rändnäituse ning käesolev näituse kataloog sisaldab fotosid, dokumente, kirju, mälestusi ja päevikukatkeid, mis näituseformaati ei mahtunud, kuid väärivad tähelapanu.