Olafur Joh. Sigurdsson sündis 1918. a. talupoja perekonnas, kuid asus 15-aastasena Reikjavikki, otsustades hakata kirjanikuks. Juba järgmisel aastal (1934) ilmus tema esimene raamat, lastele määratud «Luigejärve ääres», mis sai Islandis väga populaarseks. 17-aastasena avaldas ta oma esimese romaani, seejärel hulganisti novelle, luuletusi, romaane. Sigurdsson on Laxnessi kõrval produktiivsemaid islandi kirjanikke. Kogu oma vaimse pagasi ja keelteoskuse omandas autor iseõppimise teel, kuna kooliharidust ta ei saanud.
Varasest noorusest peale veendunud sotsialistina kujutab autor oma teostes suure soojusega vaeste ning rõhutute elu. Teda veetleb romantiline unistuste maailm, ta januneb ilu järele, kuid juba maast-madalast põrkab ta kokku tegelikkusega, kus valitsevad viletsus ja kannatus - nii on ka tema teoste meeleolu nukker.