Õpikus leiab käsitlemist, kuidas koheldakse vanglasüsteemis kinnipeetavaid nende taasühiskonnastamise eesmärgil, mida ja miks selle eesmärgi saavutamiseks tehakse ning milline roll on vangla teenistustel, eelkõige aga kontaktisikutel selles protsessis. Juttu tuleb peamistest tööülesannetest alates kinnipeetava vastuvõtmisest vanglasse kuni vabanemisjärgse tugiteenuse korraldamiseni. Õpik on mõeldud eelkõige Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala üliõpilastele, kes peavad pärast kooli lõpetamist olema valmis asuma vanglateenistusse kontaktisikutena. Lisaks üliõpilastele leiavad teosest loodetavasti teadmisi ja tuge ka juba vanglateenistuses töötavad ametnikud ning tulevased kolleegid, kes alles kaaluvad oma karjääri sidumist vanglateenistusega.

Õpik koosneb neljast osast, millest esimene käsitleb sotsiaaltöö eripära töös õigusrikkujatega, taasühiskonnastamise põhimõtteid ning juhtumikorralduse meetodit. Raamatu teine osa keskendub karistusaja alguses tehtavatele toimingutele ning selgitab korduvkuriteo riskide hindamise põhimõtteid, kinnipeetava kohtlemistaseme määramist ja karistusaja planeerimist. Kolmandas osas pühendutakse teemadele, mis on kesksed karistuse täideviimisel, antakse ülevaade taasühiskonnastamise eesmärgil rakendatavatest tegevustest ning kontaktisiku rollist nende elluviimisel, selle protsessi jälgimisel ja hindamisel. Õpiku viimases osas käsitletakse vabanemiseks ettevalmistamisega seonduvat, sealhulgas vabanemisjärgse toimetulekuga seotud küsimuste lahendamist, kontaktisiku ülesandeid kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamisel ning materjalide ettevalmistamisel kohtule kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise või karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.