Segažanriline raamat «Kosmiline reis» rändab tagasi aastatesse 1988 kuni 1990, mil maailm meie ümber muutus tormitiivul. Mitmeks aastakümneks Eestis võimu haaranud kaos lõdvendas järk-järgult despotismi raudhaaret ja täistiiru saavutanud Kosmilise ellipsi spiraalring muutis maailma meie ümber uueks. Sel korral liikusime rahva ja ühiskonnana uude rõõmuaega, aga mitte kõigile meie seast polnud määratud nendest sündmustest vahetult osa saada.

Üks sellistest inimestest-kõrvalejäetutest oli raamatu «Kosmiline reis» autor, kes oli sunnitud kõige magusamad Eesti taasvabaks võitlemise kuud ja aastad vastu pidama nn Nõukogude ajateenistuses ehk rahvakeeli vene sõjaväes. Ja ometi. Ka eemal olles, ära lõigatuna Eesti sündmustest, püüti isegi sõjaväemüüride tagant toimuvaga kursis olla ja kogu hingest kaasa elada kalli kodumaa käekäigule.

Raamat rändab läbi Eesti kahe vabanemisaasta nii, nagu seda tundis vägivaldselt ja rahvusvahelise õiguse vastaselt Eestist eemale saadetud noor mees. Autor võtab appi sõjaväepäevade rohke kirjavahetuse, sündmuste taasloomise ja hilisemad järelmõtisklused. Teos on ka omalaadne enesesse vaatamine, uskumatult aus enesepaljastus, ja seda nii vahetult – läbi kirjade – kui ka distantsilt.

Autori aus sisekaemuslik lähenemine ei jäta ruumi konstrueeritud, tänasesse päeva hästi sobivale mõttelaadile. Ei. «Kosmiline reis» ei kavatsegi kohanduda mistahes praeguse poliitikaga, ta räägib neist kalleist vabanemispäevist nii, nagu noor sõdurpoiss tookord tundis, mõtles ja kirjutas.