Jessie on surnud. Ta lasi end maha, samal ajal Maxiga telefonis vesteldes. Max – kooliajal hädavares, vinniline ja ülekaaluline, tegi iseendast oma elu projekti ja sai enda arvates edukaks juristiks. Kümne aastaga jõudis ta enda arvates tänu isiklikele jõupingutustele tippu, mainekasse Rufuse õigusbüroosse Viinis, rahvusvahelise õiguse Olümposele, kust vaadates tunduvad riigid üksteisele liiva silma viskavate lastena.
Aga siis ilmub taas välja kooliajast armas Jessie ja koos temaga ka ainus ehe tunne Maxi elus: piiritu armastus selle narkokaupmehe lapselik-pöörase tütre vastu. Kui Jessie sureb, ütleb Max töökoha üles. Ta istub Leipzigis ja otsustab oma elu kestvust mõõta kokaiinikoguse järgi, mida ta suudab veel osta. Max on omadega õhtul. «Kotkad ja inglid» algab nii: Max helistab Clarale, noorele, kuid kogenud raadioreporterile, kes sunnib teda sõitma Viini, tagasi minevikku. Pikapeale saab selgeks: tema ja Jessie lugu on osa Balkanil toimuvast. Maxi ja Jessie kummalise armastuse taustaks on kodusõjakangelaste, massimõrvarite, narkokaupmeeste ja ÜRO poliitikute küüniline komplott eesmärgiga ära hoida veelgi hirmsamaid sündmusi.
Juli Zeh on sündinud 1974 Bad Godesbergis. Käis Otto-Kühne-Schules ja pärast selle lõpetamist õppis õigusteadust Passaus, Krakovis, New Yorgis ja Leipzigis, kitsamaks erialaks rahvusvaheline õigus ja rahvuste tekkimine. Paralleelselt juurastuudiumiga õppis ta Leipzigi Saksa Kirjandusinstituudis. Kirjutama hakkas Juli Zeh juba lapsena – esimene lugu oli tiigrist, kes koos tüdrukuga tekitab linnas kaose. Seejärel fantaasialugusid. Debüütromaan «Kotkad ja inglid» tekitas saksa kirjandusmaastikul elevust. Noore, kuid väljendusviisilt ja temaatikalt küpse autori teos mõjus värskendavalt, väljendades tegelaste tundelisust ja ebakindlust.
