Eesti fotoga on selline lugu, et arvad end teadvat üht-teist, oled kuulnud ning sellest aeg-ajalt kirjutatakse-räägitakse, on isegi muuseum, aga kui hakkad asja uurima, siis märkad, kui laialipillutatud, katkendlik, ebajärjekindel on see materjal. Selline on tõdemus, mis põhjendab ning milles ühtlasi vabandub ka antud näituse heitlik iseloom: dokumenteerimine on olnud juhuslik, siin-seal laiali, väga palju fotosid on kaduma läinud või hooletult hoituna rikutud. Suur hulk selle näituse pilte tuli välja ühest kapist, kuhu nad olid ladestatud.