Nendes teostes põhjendab V. I. Lenin teaduslikult marksistliku partei programmi teese rahvusküsimuses: rahvuste võrdõiguslikkus ja vähemusrahvuste õigused; rahvuste enesemääramise õigus, k.a. riiklik eraldumine; keeled ja nende võrdõiguslikkus; rahvuslik kultuur ja selle klassisisu; tsentralisatsioon ja autonoomia jt. Kõigis nendes küsimustes kritiseeris Lenin armutult Vene ja rahvusvaheliste oportunistide vaateid, paljastades mitmesuguseid kodanliku natsionalismi avaldumisvorme ja seadis sellele vastu järjekindla proletaarse internatsionalismi.