Seni on Jaan Aitaja sulest ilmunud kogumik lastenäidendeid «Tähe valgus» kümne näidendiga. Uus kogumik «Kriku ja Triku lähevad rändama» sisaldab veel seitse õpetlikku lugu mõtlemiseks ja järeletegemiseks. Lugude temaatika on märksa laiem eelmisest nii vanuserühmade kui ka raskusastme poolest. Sealhulgas on kirjutatud kaks näidendit just eriti poistele.
Miks nii?
Sellepärast, et need on täitsa poiste lood! Ei mingit plikade vahelesegamist! Üks neist on «Röövlijutt, milles tõtt» ja teine selle järg «Ainult üks kaabeltau». Seda teist, väga rasket lugu mängivad suurepäraselt neli viienda klassi poissi. Neil on kaasas eelmiste aastate teatritegemise kogemus. Samuti on neis tärganud soov targemaks saada maailma asjades või vähemalt omavahelistes suhetes. Kas teha kõike üksinda või teistega koos, keda usaldada? Seda tarvilikku nõu annavadki neile need kaks näitemängu.
Vajadus selliste lugude järele on selgunud juba aastaid tagasi väga lihtsa praktilise kogemuse varal. Ühel hetkel sattusid kokku poisid, kes ei tahtnud enam olla tüdrukutest kehvemad. Koolitee alguses juhtub ju päris tihti nii, et poisid jäävad tüdrukutele alla. Tüdrukud on aktiivsemad, poisid passiivsemad. Laulukoor laulukooriks, tantsuring tantsuringiks, aga näiteringis piisab vahel ainult ühest mõne tüdruku naljakast ütlemisest, et andekas poiss järgmisel korral enam kohale ei tule. Ta läheb parem karatetrenni, kus osutub küll peksupoisiks, aga ei kuule tüdrukute pilkeid.
Siinkohal on täitsa paslik meenutada vahvat Ungari lugu «Pál-tänava poisid». See ei ole lihtsalt poiste lugu, vaid ka patriootiline oma kodu kaitsmise lugu. Poistel on oma maailm ja väga tundlik. Neid ei saa kasvatada sama mõõdupuuga kui tüdrukuid.
Seevastu meid on harjutatud igapäevapruugis kasutama termineid lapsed ja lapsevanemad. Ometigi on olemas tütred ja pojad, emad ja isad. Nii on tütar tüdruk ja poeg poiss, mitte vastupidi!
Me teame, et igal asjal on elus oma aeg. Väikestele tütardele, poegadele on olemas kasvamise, küpsemise aeg. Teatud perioodil jäävad poisid tüdrukutele arengus alla, siis jõuavad järele. Nõnda sündiski poistega arutledes mõte, et näitemänguhuvilised poisid vajavad enesehinnangu tõstmiseks hädasti oma lugu. Ei mingit röövlitüdrukut Arabellat ega ulakat Pipi Pikksukka! Nõnda need poiste lood lavalaudadele jõudsidki.
Lisaks neile ja teistele lugudele on uudsena repertuaaris ka üks nukunäidend. See annab võimaluse tutvuda nukuteatri tegemise algtõdedega. Loos on palju huvitavaid tegelesi, kas mõnusalt laisk või lihtsalt tore kuju. Siiski on peamiseks teemaks kõikides näidendites ikkagi headuse ja kurjuse vahekord. Ah jaa! Lisandunud on perekonnateema.
Raamatu väljaandmist on toetanud Ülenurme vallavalitsus ja AS Giga.