See raamat on koostatud kirjade põhjal, see oleks nagu romaan kirjades. Sündmustik areneb 12 aasta jooksul ja selles ei ole midagi väljamõeldut. Siin on arvukas tegelaskond, on intriige, põnevustki, igapäevaelu musta masendust, üürikesi helgeid õnnehetki. Gulagi vang, Eesti kriminaalpolitsei assistent Ida Inn, kirjutas need kirjad oma Tallinnas elavale õele Elfriedele Põhja-Uurali vangilaagrist (Sevurallag) aastail 1944-1950 ja Krasnojarski kraist asumiselt 1951-1956. Ida kirjeldas iseenda ja oma saatusekaaslaste elu, omavahelisi suhteid, igatsust armastuse, lähedaste ja kodumaa järele. See kõik on dokumentaalselt täpne, vahetu, emotsionaalne ja erineb memuaaridest, kus sündmustele heidetakse tagasipilk. Ida kirjad on avameelsed, usalduslikud. Õde oli ainus lähedane inimene, kellele võis hingelt kõik ära rääkida.