Jüri Kassi krokiid viimasest paarist aastast, tunduvad oma analüütilisuses üpris erilised. Need on otsekui uuringud, kuidas funktsioneerib inimkeha kui dünaamiline vormide kompleks, milles liikumine on immanentne ka puhkeasendis. Neil on kunstipedagoogliline väärtus, samas iseseisev kunstiline väärtus, nad on esteetiliselt nauditavad kui üks lõppematu lugu inimkehast ja tema väljendusvõimalustest, joonistus kui protsess oma lakoonilisuse ja nüansirikkusega, oma kerguse ning varjude ja rõhkude täpsusega. [i:5496], kunstiajaloolane