Sajandite jooksul on Eesti aladel käinud kuningaid, keisreid ja keisrinnasid, tsaare, vürste, muid kroonitud mehi ja naisi.

Esimesed teated kroonitud külalistest ulatuvad kaugesse muinasaega ja selle lõpetanud ristisõdade ajajärku. Need kohtumised ei toimunud tänapäevaselt telekaamerate ja rahvamassidelehvituste saatel, vaid üldjuhul mõõga ja tulega – sõdade, vallutuste ja rüüsteretkede käigus.

Eesti alad olid seitsme sajandi jooksul kesk- ja uusajal erinevate valitsejate võimu all. Kui siin võimutsesid Saksa ordurüütlid, Rootsi, Poola ja Taani kuningate või Vene tsaaride väed,
tulid kroonitud pead Eestimaale ennekõike kui vallutajad ja maaisandad.
Kuid isegi sellistel hetkedel oli nende kohalolekul ka laiem tähendus: need kujundasid maa poliitilist kuuluvust, kultuurilist nägu ja rahva mälestusi. Eesti mitme puu istutajaks peetakse siin käinud kuningaid või tsaare. Mitmes linnas on tähistatud hooned, kus kõrged külalised ööbinud.
Alles pärast oma riigi väljakuulutamist 1918. aastal sai Eestist iseseisev osapool kuninglike visiitide võõrustajana. Sellest ajast ei olnud kroonitud pea mitte valitseja või ülemvõimu kandja, vaid austatud külaline. Visiidid hakkasid kandma koostöö, sõpruse ja rahvusvahelise tunnustuse sümbolit.
Iga kuninglik külaskäik on killuke meie ajaloost – vahel valus, vahel pidulik, aga alati tähenduslik.