Omaaegne näitleja ja lavastaja Lembit Anton (s. 1922) jätkab selles ajaloolises mälestusteraamatus detailselt ja värvikalt ühe Virumaa küla – Laanemõisa küla elanike saatusekeeriste jutustamist. Raamatus on eraldi peatükk Laanemõisa küla kõigi taluperede kohta, ja lugudest, nii humoorikatest kui ka traagilistest, Lembit Antonil juba puudust ei tule...

Aga ometigi koonduvad kõik lood lõpuks ühte fookusesse, iga jutt lisab otsekui ühe väikese kivikese hiiglaslikku mosaiiki – ja raamatut sulgedes ei jää lugejal enam mingit kahtlust, et tegelikult tõestas Lembit Anton tohutu hulga näidete ja faktimaterjali põhjal, kuidas nõukogude võim hävitas süstemaatiliselt, ettekavatsetult ja järjekindlalt sajandite jooksul väljakujunenud õitsva Eesti küla, elujõulised traditsioonid, kombed ja külakultuuri selge eesmärgiga hävitada kogu eesti rahvas. Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? kuulub kolmanda raamatu teise osana ajaloolisse mälestustetraloogiasse üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kolm raamatut „Selles sõjas mina ei sure“ (2007), „Maakorraldajad“ (2010) ja „Kuhu küll kõik külad jäid?“ (2011).