Triloogia «Mahtra sõda», «Kui Anija mehed käisid Tallinnas» ja «Prohvet Maltsvet» teine osa.
Kui romaan «Mahtra sõda» vaatleb tervenisti feodaalhärra ja talupoja vahekordi, jäädes tegevustikuga mõisasse ja külla, siis tahtsin triloogia teises lülis vastata küsimusele: Kuidas oli tol ajal vahekord mõisniku ja linnakodaniku vahel? Kuidas suhtus viimane - käsitööline ja kaupmees - aadelkonna võimuvalitsusse täis omavoli ja ülemeelikust? Millist osa etendas tol ajal talupoegseisusest põlvnev eesti ollus linnakodanluses, vähemasti käsitöölisena sakslasist koostuvates tsunftides? Kuidas elati üldse tol ajal linnas, eriti Tallinnas? Anija valla peremeeste jäle peks, millega aadel oma kõikvõimu ka kodanlusele kesk kubermangu pealinna suvatses ad oculos demonstreerida, võis järelikult minu linnaromaanis esineda ainult illustreeriva episoodina.
Eduard Vilde