Aasta algul olid eesti väed Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist välja surunud läti punased kütid. See oli kahele naaberrahvale esimene kokkupõrge pärast muistset vabadusvõitlust XIII sajandil. Kui punased kütid purustatud, oli Eesti sõjavägi vastamisi Landeswehr'iga. Sakslased nõudsid eestlaste taganemist Lätist. Seda saavutamata, otsustati meie väed jõuga välja lüüa. Ent hoopis eestlased lõid sakslased taganema. Riia all käskisid lääneliitlased eestlastel peatuda – neil olid sakslastega omad plaanid. Eesti kuuletus, kuid tingimusel, et juba venelastest ja sakslastest vabastatud ala läheb Läti rahvuslikule valitsusele. See oli hetk, millest alates lätlased oma lõhestatud riiki lõpuks üles ehitama said hakata. Eesti suhtus Lätisse kui nooremasse venda ja lätlastele see loomulikult ei meeldinud…

Miks oli punastel Lätis, Eestile nii sarnase saatusega riigis, nii suur kandepind? Kas Läti võlgneb oma iseseisvuse meile või on see müüt? Neist küsimustest on püütud pigem mööda hiilida… See raamat mitte.