Kui kivid olid veel pehmed,
hakkas rahvas jutustama lugusid.
Mina rääkisin. Istusin kivil
ja kõnelesin, kivi jättis meelde
minu sõnad, kivi jättis kõrva
minu hääle, kivi jättis alles
minu istumise, kannikate
kaunimad kausid, kivi jättis kohale
mu olemise.
Kivi jättis kivi juurde minu jutu.