Elisabeth Heinsalu on Eesti Kirjanike Liidu noortesektsioonist tuult tiibadesse saanud autor ja «Kui ma olin udu» on ta debüütkogu. Raamatu lüüriline kangelane seikleb siurulastega ja käib fantaasiamaailmas, annab voli romantilistele tunnetele ja kuulab esivanemate häält. Luuletaja tundlik natuur on avatud maailmale ja samal ajal kõneleb tõsiselt iseendaga. Väikese Hipi Fondi laureaat.
NEED VANAD ARMASTUSKIRJAD
aina kõnnin ja käin, ajan taga mida loodangi leida ainult lõbu sel veel midagi väärt voolavad šampusejoad kui marsivad lipud ja väed kas siis mäletad veel seda väikest tähte kullast uur tiksub tagant ja okastraadi vahel ootame loodan, et mäletad veel seda tähte Väikese Vankri kõrval seal saame alati kokku
