Elisabeth Heinsalu on Eesti Kirjanike Liidu noortesektsioonist tuult tiibadesse saanud autor ja «Kui ma olin udu» on ta debüütkogu. Raamatu lüüriline kangelane seikleb siurulastega ja käib fantaasiamaailmas, annab voli romantilistele tunnetele ja kuulab esivanemate häält. Luuletaja tundlik natuur on avatud maailmale ja samal ajal kõneleb tõsiselt iseendaga. Väikese Hipi Fondi laureaat.


NEED VANAD ARMASTUSKIRJAD

aina kõnnin ja käin, ajan taga
mida loodangi leida
ainult lõbu
sel veel midagi väärt
voolavad šampusejoad
kui marsivad lipud ja väed
kas siis mäletad veel
seda väikest tähte
kullast uur tiksub tagant
ja okastraadi vahel ootame
loodan, et mäletad veel
seda tähte Väikese Vankri kõrval
seal saame alati kokku