«Kui mina oleksin etiketi väljamõtleja,» sõnas Patty, «siis oleksin nõudnud, et küllakutsetele võib vastata alles aasta pärast ja siiski antakse veel kolm päeva armuaega.»
«Ja sel juhul,» sõnas Priscilla, «ei peaks sa üldse Mrs. Millardi poole külla minema.»
«Täpselt,» sõnas Patty.
Mrs. Millard – lihtsama nimetusega Mrs. Juhataja – kutsus igal aastal seeniore kümnekaupa lõunale. Patty, kelle kord oli just äsja õnnetu juhuse tõttu kätte jõudnud, oli olnud mõnda aega masenduses, aga kuigi ei paistnud vähimatki lõbu, leidis ta vajaliku olevat sinna minna.
«Muidugi,» jätkas ta, «peaksin minema siis, kui täidan ülesandeid ja tahan süüa, aga miks peaks rahulik kodanik, kes soovib vaid tegelda omaenda asjadega, äkki olema kohustatud panema selga oma parima kuue ja parima kaabu ja kindad, et minna inimeste juurde, keda ta vaevalt tunneb.»
«Sinu riietus,» sõnas Priscilla, «tundub siin kuidagi mehelikuna.»