Russowi ja Renneri kroonikad – kaks Vana-Liivimaa ajaloo põhiallikat – kirjeldavad värvikalt Liivi sõja sündmusi, poliitilist tausta ning ka sõjasündmusi 1558-1583.
Käesolev raamat keskendubki mõlema krooniku ülestähendustele sõjategevusest Liivimaal, kus kohalike sõjameeste kõrval paugutasid püsse ja kahureid koos kohalike sõjameestega ka Moskoovia suurvürstid, Rootsi kuninga ning Poola-Leedu aadlivabariigi võitlejad.
Russow ja Renner kirjeldavad sõjasündmusi üsna üksikasjalikult, pöörates seejuures suurt tähelepanu tulirelvadele, mida neilt kui eraisikutelt esmapilgul ei oskaks oodatagi. Nad teevad seda pealegi maneeris, mis eeldas ka tollaselt lugejalt sama head kursisolekut nii sõjaasjanduse kui relvastusega. Siit järeldame, et Vana-Liivimaal oli tulirelvade arengutase väga kõrge, jäämata üheski aspektis maha eesrindlikest Euroopa riikidest. Me teame, et suurtükke ja arkebuuse valmistati kohalikes arsenalides suurtes kogustes ja hea kvaliteediga, vastavalt Saksa standarditele.
Ka Liivi sõja lahingutes ja piiramistes oli tulirelvadel suur tähtsus. Mitte ühtki lahingut või piiramist ei võetud ette ilma nendeta. Suurtükitulega vallutati Liivimaa kindlused vähese verega. Kaks korda kihutati Tallinna piiravad moskoviidid suurtükitulega linnast eemale. Liivi sõda oli XVI sajandi moodne sõda, kus tulirelv oli tähtsam traditsioonilisest külmrelvast.
