Eesti tuntud taime- ja loodusravi arstiteadlase, Tartu Ülikooli professori Aili Paju kirjutised ja raamatud on olnud teerajajateks, mille abil on üles kasvanud juba mitu põlvkonda ravimtaimi tundvaid ja hindavaid inimesi.

Selles raamatus «Kui taimed räägiksid» tutvustab ta 27 oma koduaia lemmiktaime raviomadusi ja annab nõu, kuidas neid tarvitada vitamiinirikkaks toiduks või ravimiseks.

Kuigi taimed näivad olevat kinnistatud maa külge, sarnanevad nad Karl Linné sõnul oma tundeelu poolest loomade ja inimestega. Ka antiikses Kreekas omistas filosoof Aristoteles rohelistele olenditele hinge ja tundeid. Et taimel on oma tundeelu, et tal on võime reageerida inimese rõõmule või kurbusele, seda on teadnud meie planeedi arhailine maailm aastatuhandeid.

1966. aastal kinnitas Cleve Backster valedetektori andurid filodendroni lihava varre ja lehe külge, et registreerida graafiliselt taime reaktsioone ärritajatele. Tulemused üllatasid, nüüdseks on korraldatud analoogilisi eksperimente sadu. Selgus, et taimel on mälu, et ta säilitab eneses infot, mida on võimeline jagama kõrvalolevate liigikaaslastega.

Taim, tundes ära liigikaaslase traumeerija, annab hoiatussignaale edasi ka teistele taimedele. Taime vigastades peegeldab temaga seotud aparatuuri osuti reaktsiooni, mida uurijad nimetavad taime valuks, taimel on võime «karjuda valust».

Kui taim asetati juurtpidi tulisesse vette, registreeriti taime «karjatused» graafiliselt. Taim reageerib ägedalt ka siis, kui ta läheduses vigastatakse teist orgaanilist keha.

Taim tunnetab elu oma tundlikul moel.