Tõlgitud teos käsitleb lugemise probleeme. Lugemisest on siiani kirjutatud mitmeid tuhandeid teoseid, seega osutub lugemine üheks palju uuritud alaks. Öeldu valguses võib esimesel hetkel paista kummalisena, miks kirjutab «Times» Glenn Domani teose kohta, et see on kogu tsiviliseeritud maailmas esile kutsunud suure erutuse. Ja teine küsimärk esineb teose alapealkirjaga - «Õrn revolutsioon», kuigi lugemine on üks põhjalikumalt uuritud alasid.
Vastus mõlemale küsimusele peitub teost läbivas põhiidees, et laste optimaalsemaks lugema õpetamise ajaks on kaheaastane vanus. Praegu käibel olevate arusaamade kohaselt on see ju tõesti revolutsiooniline vaade.
Autor on oma väited rajanud rohkele ja põhjendatud teaduslikule argumentatsioonile: meil ei ole siin tegemist ameerika bestselleriga, vaid soliidselt argumenteeritud teosega, liiatigi ühe väga inimliku teosega. Igalt teose leheküljelt õhkub meile vastu autori sügav armastus laste vastu.
Autor näitab veenvalt ja illustreerib öeldut suurepäraste näidetega, kui kerge on väikelast lugema õpetada ja millist suurt rõõmu ning kasu toob see lapsele ja vanemale.
Glenn Doman on palju teinud peaaju kahjustusega laste terveksravimisel. Üheks ravimeetodiks on ka väga varakult lugemaõpetamine, mis aitab kaasa lapse üldisele arengule.
Teos kirjeldab üksikasjalikult ja täpselt, kuidas väikelast lugema õpetada. Seoses sellega rõhutab autor kõikjal, et lugemine ei ole mingi koormav töö ei maimukestele enestele ega ka nende emadele, vaid on meelelahutust, rõõmu, saavutusi ning uhkust sisaldav tegevus.