Ligikaudu kaks aastakümmet tagasi hakati esimest korda tõsisemalt tähele panema ning teaduslikult analüüsima nende inimeste jutte, kes olid surmalävelt ellu tagasi pöördunud. Esitatud kirjeldusi ei saanud enam pidada lihtsalt nende aju veidrusteks, sest igal juhul oli neis kõikide rahvaste, religioonide ja seisuste juures hämmastavalt palju ühtelangevusi. Sellest alguse saanud surmauuringutega on tänaseks kogutud küll hulgaliselt materjali, millele pole aga kuigivõrd suudetud selgitust pakkuda.
Autori Richard Steinpachi (1917-1992) enda lähenemine surmajärgse elu avaldustele on loogiliselt veenev ja tugineb ka teiste teadusharude uusimatele seisukohtadele. Ei näi olevat mingit kahtlust, et surm tähendab ainult loobumist oma maisest kehast, aga meie ise elame edasi. See teadmine avab meile ukse kogu meie olemise täielikumaks mõistmiseks ning aitab leida vastuse ka igihaljale küsimusele meie elu mõttest.