Viis naturalistlikku olustikupildikest sellest, kuidas surevad inimesed XIX sajandi Prantsusmaal: kuidas sureb aadlimees, kodanlaseproua, poepidaja, laps lihtrahva hulgast ja talupoeg.

«Nüüd tahan teile kirjeldada surma komöödiat, viimseid grimasse – kuidas lahkuvad lavalt selle maailma suured ja väikesed, rikkad ja vaesed ning milline nutukoor või naerupahvak neid saadab,» ütleb autor ise raamatu esmatrüki eessõnas.

Raamatu lõpust leiab Märt Väljataga saatesõna «Ääremärkusi ühele kirjanduslikule tanatograafiale».