Autor kuulub põlvkonda, kes 40 aastat tohtis maailma jälgida läbi lukuaugu, umbes nagu Hans Fallada muinasjutus. Aga õnneks ei jäänud uks suletuks ja mustvalge maailm omandas värvid.
Et Nõukogude aja sõnade kõlisev tühjus on praegusel netiajastul veelgi enam õitsele löönud, siis püüab ta omalmoel otsida maailma ja sõnade tähendust. Selleks pakub tema meelest sobivat võimalust jaapani haikuvorm, mis aitab 17 silbiga Euroopat mõtestada.
Üks näide teisest haikukogust. Mõni aeg tagasi sattus autor Prantsusmaal varakevadises õhtuhämaruses 2000 süüdatud küünlaga Vaux-le-Vicomte'i lossi ja selle aeda. Lossi oli ehitada lasknud Louis XIV rahandusminister Nicolas Fouquet ja sealt sai alguse Prantsuse lossiaiakujundus. Loss sai liiga ilus ja kade kuningas käskis ministri vangi panna. Fouquet' vahistajaks ei olnud keegi muu kui kuulus musketär D'Artagnan. Vandenõuteooriad ütlevad, et Raudne Mask ei olnudki kuninga vend, vaid Fouquet ise, kes oli silma heitnud kuninga armukesele.
Nii sündiski haiku: küünalde meri rikkus võttis lossi käest mask seisust varjab
