Aleksandra Laasi esimene luulekogu «Kuldpõrnika lend» on linnaluule läbi aastaaegade – mõtisklev ja tundeline, irooniline ja filosoofiline. Talvest ja külmast kapseldunud hing ärkab kevade saabudes. Unistab suvisel rannal, seikleb ja eksleb looduses. Juba hingabki sügis kuklasse...
Mis muud, kui tagasi linna ja puuri. Kuidas edasi? Kaksi või üksi? Saatuse sõrm juba osutas. Leige, kuum, kõrvetab! Kas armastus sulatab lume ja külma? Ajab minema Suure Halli? Kust laenata õigeid otsuseid, pidepunkte ja südamerahu?
