«Kuldrannake» on endise Noarootsi koguduse õpetaja Sven Danelli mälestuste raamat. Autor viibis Eestis aastatel 1930-1936, mil ta töötas kirikuõpetajana eestirootslaste keskel. Noarootsi kihelkonda kuulusid Passlepa, Sutlepa ja Riguldi kogudused. Neljast ja poolest tuhandest elanikust olid umbes 2700 rootslased ja 1700 eestlased, samanimelistes mõisasüdametes elasid kunagised sakslastest omanikud, nii tuli kohalikul pastoril jutlustada kolmes keeles.
Autor kirjeldab eelkõige oma elamusi, tähelepanekuid ja mälestusi eestirootslaste hulgas. Seoses sellega sisaldab raamat peatükke kogu Eesti maa ja rahva ajaloo, keele kultuuri ja kirikuelu kohta. Tolleaegset Eestit on näidatud sümpaatse ja sõbraliku riigina kus erinevad rahvused ja kultuurid rahulikult koos eksisteerisid.
Esile tõuseb autori võime kirjeldada tabavalt tüüpe. Raamatu lehakülgedel saavad elavaks endisest ajast järele jäänud balti parunite ja saksa kirikuõpetajate tüübid, suurt lugupidamist tunneb autor ka raskes elus karastunud rannarahva vastu. Autorile on iseloomulik peen, tabav huumor, mis isegi ebameeldivad sündmused kuldsesse mälestustelõnga põimib.
Raamatu viimases peatükis ütleb ta tagasi vaadates: «Nendes külades leidus kulda, olgugi mitte seesugust, mis silma ees sädeleb. Seal kumas vastu erinevate rahvuslike iseloomude rahuliku kooskõla rikkust. Seal oli andumust mitmesugustele mõtetele. Seal elasid paljud elu, mis oli väärt, et seda eluks nimetada.»