«Kultuuri sildi all saab üsna palju ära teha.» Sellise vastuse sai Soome kultuuriminister Anna-Liisa Kasurinen 1989. aasta alguses, kui ta küsis president Mauno Koivisto arvamust Eesti abistamisest haridusministeeriumi ja Tuglase Seltsi kaudu.

Raamat lükkab ümber müüdi Soome jahedast suhtumisest Eesti taasiseseisvumispürgimustesse. Soome – mitte ainult tavalised soomlased ja kodanikuühendused, vaid Soome riik – aitas Eestit tema iseseisvusvõitluse ajal märgatavalt rohkem, kui on üldiselt arvatud. Rohkem kui keegi teine. Soome rahvuslikes huvides peeti siiski vajalikuks heade suhete säilitamist Moskvaga, Nõukogude Liidu «siseasjadesse» mittesekkumist. Vastuolu ületati nõnda, et Gorbatšovi ja tema uutmispoliitikat toetati nii-öelda poliitiliselt, ametlikul tasandil, Eesti ettevõtmisi aga praktilise koostöö kaudu, avalikku tähelepanu vältides ja peitenimetusi kasutades. Tegemist oli samas otseselt taasiseseisvumise toetamisega ja nõnda oli see abi oma sisult nii poliitiline kui üldse võimalik.