Ann Audova (1904-2001) on 20.sajandi eesti kunsti erandlikumaid isiksusi, kes saavutas varakult muljetavaldava isepäisuse nii oma elus kui ka loomingus. Tema küpsenud sõltumatus kannatas välja võõra võimu surve, materiaalsed ahvatlused ja nende kahe mõjuri reetliku kokkumängu.
Audova tõestas, et tahvelmaali piires võib leida värskeid vormilisi lahendusi, kui neid kannab sügavam äratundmine ja pühendunud suhe ainega. Audova käsitluses omandavad kõrvu peade, aktide ja saabastega ka lillemotiivid eksistentsiaalse tähenduse. Tema maalilisi otsinguid saadab ennastunustav kiindumine valgusse.
Ann Audova looming on hea näide Kõrgema Kunstikooli «Pallas» jätkuvast mõjust eesti kunstis.