Eesti Kunstimuuseumi ajalugu ulatub tagasi aastasse 1919, kui koos Eesti Vabariigi sünniga loodi ka kunstimuuseumi eelkäija – Tallinna Eesti Muuseum.
Kunstimuuseumi esimeseks koduks oli Kadrioru loss, kus tegutseti nii enne kui ka pärast II maailmasõda. Samal ajal tõusis päevakorda riiklikule kunstimuuseumile oma maja ehitamise plaan.

2006. aastast avatud Kumu kunstimuuseumi ülesandeks on hoida ja mõtestada Eesti kunsti alates 18. sajandist tänapäevani. Kumu näeb oma rolli sotsiaalse ja kultuurilise arutelu loojana, seda nii kunstiajaloo väljapanekutes kui ka kaasaegse kunsti galeriis, mis on uute ideede laboriks kunstnikele Eestist ja välismaalt. Säilitamise kõrval on kunstimuuseumi olulisemaid missioone kogudesse talletatud teoste väljatoomine ja nende tähenduste avamine, erinevate tõlgendusruumide kujundamine.

Enne Kumu avamist polnud viimasel 15 aastal püsivat juurdepääsu eesti kunsti klassikale ning nõukogude kunsti püsiekspositsioon avatigi Eesti Kunstimuuseumi ajaloos esimest korda alles Kumus. Meie ekspositsioonid peavad üheaegselt kõnetama kunstipubliku erinevaid kihte – nii haritumat kui ka vähemteadlikku, vanemat ja nooremat, sise- ja välisturisti, koolilast ja tema õpetajat, huvilist ja spetsialisti.

Praeguseks on Eesti Kunstimuuseum organisatsioon, mis ühendab viit väga eriilmelist kunstimuuseumit: Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum.