Tartu ühes vanimas kivimajas elab üheksa-aastane poiss Lukas koos ema, isa, väikevend Thori ja krutskeid täis koerakese Luurihiga. Kui seni arvas Lukas, et nad elavad täiesti tavalises, ehk isegi kõige igavamas Eestimaa linnas, siis sel suvevaheajal muutub tema arvamus igaveseks.

Kui vanaema Aada viib poisid ühel kaunil juunikuisel lõunapoolikul vanalinna jalutuskäigule, jutustab ta neile põnevaid lugusid Tartu ajaloost. Uued teadmised kodulinnast sütitavad Lukases, kelle suurim hobi on legendide kogumine, veendumuse, et iidses Tartus elas kindlasti mõni lohe. Nii otsustab ta hakata selleks Toomemäel tõendeid koguma ja satub seeläbi koos vennaga muinasjutulisele rännakule 200 aasta tagusesse Dorpatisse, kust ei puudu tuldpurskav lohejumal, uljas tuletaltsutaja ja jääkarude maa kuningas.

Südamlikus, lustlikus ning kahtlemata harivas loos kirjeldatud ajalooseigad ja arhitektuuripärlid noppis autor Tartu Ülikooli õppejõudude Kerli Krausi, Anti Selarti ja Ain Mäesalu põhjatuna näivast teadmiste varasalvest.

Autorist: Kristin Kongi suurimad õpetajad, julgustajad ja inspiratsiooniallikad on tema pojad Lukas ja Tristan. Vahel endalegi lapsemeelsust lubav kirjanik julgustab oma poegades seiklusjanu ja mängulisust. Ta usub, et just nõnda õpivad lapsed kõige paremini erilistes olukordades toime tulema. Suure ajaloohuvilisena soovib ta oma raamatuga lastele näidata, et ajaloost leiab seiku, mis on väljamõeldistest põnevamadki. Kirjutamise ajal soojendab Kristini varbaid tore koerapreili nimega Sofi.