Elasid kord kaks poisikest, Kurat ja Jumal: Kurat tõmmu, kõhn, karvane ja hea, Jumal punapäine ja halva iseloomuga ärahellitatud paksuke. Mis neist ajaloo käigus edasi sai?

Rootsi modernses kirjanduses oma erilise stiili ja keelega ilma teinud eesti juurtega Mare Kandrel (1962–2005) oli mitu nägu: temas oli pungilikku trotsi, gootilikku süngust, aga ka omapärast irooniat ja sarkasmi. Proosapoeem Kuradist ja Jumalast on allegooria hea ja kurja paralleelsest kulgemisest ja põimumisest inimeste maailmas.

Järelsõna Anu Saluäär-Kall.