Kunstiraamat «Kuressaare kunstis ja legendides» koondab kaante vahele parima kunstiloomingu ja tuntumad linnalegendid Kuressaarest ning on pühendatud linna 450. juubelile. Eesti raamatumaastikul esmakordselt on uues raamatus koos erinevatel aegadel kunstnike piltsli alt sündinud ja ühest linnast inspireeritud taiesed ning rahvalikud lood siinsest linnakesest. Kuressaares loovad legende loss ja inimesed. Nii ongi värskes trükises mitmeid lugusid Kuressaare piiskopilinnuses toimunud salapärastest ja traagilistest juhtumistest, aga ka naljakatest seikadest tuntud saarlaste elus. Rahvaluulearhiivist, vanadest käsikirjadest ja ajalehtedest ning inimestelt kirjapandu põhjal on Kuressaarest praeguseks üles kirjutatud 64 rahva seas levinud linnalegendi, neist valiti raamatusse 43 tuumakamat.

Selle raamatuga alustatud Kuressaare linnalegendide kogumine võiks olla ergutavaks taganttõukeks sarnase linnafolkloori kogumisele Eestis laiemalt. «Kuressaare kunstis ja legendises» on siiski eelkõige kunstialbum – 84 kujutatud taiest annavad hea ülevaate, kuidas kunstnikud on Kuressaaret eri aegadel kujutanud ja kui inspireerivalt on meie linn neile mõjunud. Siin leidub Konrad Mägi, Adamson-Ericu, Jüri Arraku, Ilmar Torni, Ilon Wiklandi jpt kunstnike male ja graafikat. Valikusõelale jäänud 52 taiest on valdavalt Eesti ja baltisaksa kunstnikelt, kuid Kuressaaret on jäädvustanud ka Läti, Vene, Ungari ja Taani rahva esindajad. Eriliselt tähenduslik on linnale Andrei Jegorovi looming 1920-30. aastatel ja tema tuntud Kuressaare kesklinna vaade – 1925. aastal valminud päikseline maal «Kuressaare raekoda», mis on valitud ka raamatu esikaanele. Seda tööd on eksponeeritud väljaspool Eestit Roomas ja Pariis kui küpse eestiliku realismi ühte näidet. Lisaks graafikale ja maalidele on raamatus ülevaateartikkel Kuressaare kujutamisest baltisaksa ja eesti kunstis kunstiajaloolase Anne Untera sulest. Sellele järgneb põhjalik nimekiri Kuressaaret kujutatavatest graafilistest lehtedest ja maalidest, kokku 261 taiest nii Eestist kui välismaalt.