Kuressaare raekoja restaureerimine 1970. aastatel oli põhjalik. Koos praktilise tööga oli kavas ka arhitektuuri-ajaloolise ülevaate kirjutamine, mis oleks koondanud ühiste kaante vahele nii arhiivsed ja bibliograafilised uuringud kui ka kohapeal läbi viidud väliuurimuste tulemused. Seda kõike pidi mõtestama teeneka kunstiteadlase-etnoloogi, arhitektuuriajaloolase Helmi Üpruse (1911-1978) eruditsioon ja suured restaureerimisalased kogemused. Kahjuks ei jõudnud see töö ettevalmistavast staadiumist kaugemale.
Käesolev töö on kirjutatud H. Üpruse käsikirjalise fondi märkmepaberitele toetudes. On püütud välja tuua kõik H. Üpruse märkmetes sisalduvad mõtted, kindlad seisukohad, aga ka allikakriitilised kahtlused seoses raekoja ehituslooga.