Satu kurjuse meelevalda. Hoidu vaiadest. Võitle elu eest. Jälle. Minu isa ütles alati, et hirm on nõrkus.

Nojah, seda on lihtne öelda kellelgi, kes ei pea vampiiritapjate või püha vee pärast muretsema. Ma vihkan hirmu, kuid surematu elu jätkub täie hooga. Kahe kuu jooksul pärast seda, kui mind haigla surnukuuris rünnati ja vampiiriks moondati, olen tapnud oma pahatahtliku isanda Cyruse, armunud oma uude isandasse Nathanisse ja harjunud isegi verd jooma. Just siis, kui elu taas rööbastesse läheb – kui pidada normaalseks asjaolu, et päikesevalgus võib mind tappa –, satub Nathan kurjuse küüsi ja tapab süütu inimese.

Minu ülesanne on leida ta enne Vabatahtlikku Vampiiritapjate Liikumist, kus otsitakse juba ammu ettekäänet tappa Nathan ja kõik ullikesed, kes püüavad teda aidata. Kuid sellega ohud ei piirdu. Tuleb välja, et Nathani üle on võtnud võimust üks vägevamaid ja õelamaid vampiire maailmas – Hingedeõgija isiklikult. Ja kes teab, missugust kurja plaani tema haub? Niikaua, kuni Hingedeõgija ja minu seestunud isand on vabaduses, on mul nii mõndagi karta. Kaasa arvatud surma. Jälle.