Ühes väikeses Pärnu pansionaadis hakkavad toimuma mõrvad. Miks ja milleks? Pole ju enam palju nendel vanakestel eluaastaid jäänud. Milleks siis nende eluküünal varem kustutada? Kelle sees on nii palju kurjust?

Üks inimene on aga saanud taevase teadaande, et tema on see, kes on tulnud siia, Maa peale, missioonile. Vanade pattude lunastamiseks on ainus võimalus surm. Nii arvab ja tegutseb inimene, kes on endale nimeks võtnud Päästja. Samas peidab see maja endas veel avastamata saladusi, mida nüüd uurijad, Maarika ja Seth, püüavad päevavalgele tuua.

Kurjus ja ahnus ei ole ilmast kusagile kadunud ja nii lähevadki meie uurijad kurjuse kannul, kuni saavad kätte kurjamid, kellele pole püha, isegi mitte inimelu.

Raamatu autorile on see alles teine raamat. Esimene oli „Patune“, millele on oodata, lugejate soovil, ka peatselt järge. Autor on alles avastamas erinevaid vorme, seepärast proovib ta kätt erinevates stiilides kirjutamisega.