2011. aastal sattusin ühest vanast «Loomingust» lugema Lembit Kurvitsa jutustust «Üksindus». Kurvitsast ei teadnud ma sel ajal midagi. Lugu aga nõudis, et uuriksin autori kohta. Jõudsin Peeter Sauteri abil ja temaga koos Kurvitsani.
Kurvits oli Võisiku hooldekodus kinni nagu puuris. Oli olnud juba neli aastat. Ära ei tohtinud minna, tema eest kostis Tartu linn ja puurist lahkumiseks oli vaja linna luba.
